Muskaatkõrvits "Violina"

Muskaatkõrvits ''Violina''.
Keskvarajane sort, tõusmetest saagini kuni 110 päeva. Vilja pikkus 30-40 cm ja kaal 3-4 kg. VIljakoor õhuke, viljaliha oranži värvusega, mahlane ja magus. Seemned väikesed, kõrvits säilib 5-6 kuud. 
1,0 g = 3-8 seemet.

* Kõrvits ületab süsivesikute, pektiinainete, vitamiinide ja mineraalsoolade sisalduselt paljusid köögivilju. Eriline väärtus on kõrvitsal dieettoiduna. Parimateks kõrvitsa liikideks loetakse muskaatkõrvitsaid (Cucurbita moschata). Muskaatkõrvits on pärit troopilistelt rannikualadelt Kesk Ameerikast ja Mehhikost. 
Muskaatkõrvits hõlmab kuut alaliiki:
- türkmeenia (nõrgalt segmenteeritud)
- jaapani (sügavalt segmenteeritud, tugevalt kortsuline või tüükaline)
- mehhiko (puutaoline koor, magus jahune viljaliha)
- kolumbia (viljad on pipra kujulised)
- põhja-ameerika (viljad on väikesed või keskmised, lapergused või silinderjad)
- india (viljad on väga suured, ereoranžid, kerakujulised või ovaalsed).
Üheks muskaatkõrvitsa väliseks tunnuseks on lehtede pinnal asuvad valged või hõbedased laigud, mis peegeldavad osa päikesekiirtest, mis omakorda vähendab vee kulu. Muskaatkõrvitsa sordid on rikkad karotiini poolest (kuni 26 mg 100 g kuivaine kohta). Kõik nad on hilisvalmivad. Teada on kesk- ja ja pikkade võrsetega (4-6 m) sorte. Muskaatkõrvitsate laialdasemat levikut meil takistab tema soojalembesus. Siiski valmib see kõrvits ka Eesti tingimustes, kui kasvatada taimed ette (seemned külvatakse potti 20-25 aprillil, välja istutatakse taimed peale kevadiste öökülmade möödumist 4-6 juunil, selleks ajaks on taimedel 2-3 pärislehte). Kõrvits tuleb koristada enne esimesi külmi. Muskaatkõrvitsad säiluvad hästi, mõningal juhul võib neid säilitada juuni kuuni. Seemnete söödavus on pandud kahtluse alla. Erinevalt teiste kõrvitsasortide seemnetest, on nad väga väikesed ja neil on jäik kõva koor. Peale selle on neid viljas reeglina vähe. Nad asuvad vilja alumises osas, ülejäänu on puhas viljaliha. Kohe peale korisistamist on viljaliha kahvatu värvusega (beež või hele oranž), kerge muskaadi aroomiga, mageda maitsega. Säilitamisel omandab viljaliha oranži varjundi, seejuures tugevneb muskaadi lõhn, samuti suureneb suhkrusisaldus. 
Valminud kõrvitsa viljalihas on palju karotiini, ta on maitsev ja kasulik, söödav ka toorelt. Garneeringuna või lihatoitude juurde see kõrvitsasort ei kõlba kõrge suhkrusisalduse ja pehmuse tõttu. Kuid kõikvõimalike putrude, pirukate, küpsetiste, keediste, mahlade ja teiste samalaadsete toitude tarbeks sobib ta väga hästi. Ülipikal säilitamisel (üle 5-6 kuu) muutub viljaliha kiuliseks, kaotab oma väärtuslikud maitseomadused, suhkru sisaldus väheneb. Sellist kõrvitsat võib kasutada ümbertöödelduna, värskena pole ta enam eriti söödav.

Eng.: Musk Pumpkin. Suom.: Myskikurpitsa. Sven.: Myskpumpa.